25. november 2016

Luuletused unistamisest

Vahet pole

Mulle meeldib hullult unistada,
mõttemullis mulistada.
Mõelda mõtteid: kelleks olla,
kuhu minna, millal tulla.

Unistan, et olen kuulus.
Küsid milles? See üks luul ju.
Siis ju vahet üldse pole,
sportlane või laulja olen.

Ralf 

Unistused

Unistaja olen ma,
unistan ma rõõmuga.

Kuigi õpetaja keelab,
unistan  ikka veel ma
kahemeetrilisest kommiussist,
päkapiku sussist,
jõuludest  ja paljust muust,
näiteks, kuidas on tehtud juust?
Unistan ka ühest kassist,
võib-olla isegi ühest kassiga tassist.
Suvevaheajast muidugi ka,
sellise unistuseta ju ei saa.

Mihkel 

 Minu unistus

Ma unistan talvest,
külmast ja kargest.
Ma unistan mäest,
järsust ja kõrgest.

Küll ma siis sõidaksin,
laskuksin, võidaksin.
Ma unistan võidust,
kiirest, kiirest sõidust.

All orus ootab võit,
vaja teha vaid sõit.
Ma unistan medalist,
väheks jääb diplomist.

Medali saingi ma,
riputati kaela ta.
Tahan veel ja veel,
Kedagi pole mu teel.

Robert 

Minu unistused

Mu unistused on küll naljakad,
aga mulle tähtsad nad.
Koolis minna võiks mul hästi,
romurallit sõites testin,
kuidas auto sõidus kestis.

Lõpuks maale ehitan,
oma enda maja ka.
Loomad õue lasen ma,
las nad seal siis kepslevad.

Unistused täide mingu,
neile heidan vahel pilgu,
meelest minna nad ei tohi,
sest et unistus on põhi-
minu tulevikule.

Rando

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.